KOED

Rakud on omavahel tihedas seoses ja moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. Kudesid uurib koeõpetus ehk histoloogia. Vastavalt ehitusele ja talitlusele jaotatakse koed nelja põhirühma:

Joonis: Koed ( http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/imagepages/8682.htm)

• Epiteelkude  katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel
• Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöötlihaskude.
• Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest.
• Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe hulka kuuluvad väga erisugused koeliigid: kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (sidemed ja kõõlused), kõhrkude, luukude, veri.

Koed on organismis tihedalt seotud ja põimuvad üksteisega.