MAITSMISMEEL
Maitsmine, lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil.
Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut:
- soolast,
- magusat,
- mõru,
- haput;
Terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting.
Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.
Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid) paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv).
Selleks, et inimene maitset tunneks, peab toit lahustuma süljes. Kui kuivale keelele
asetada shokolaad, siis inimene selle maitset ei taju. Kui süljes lahustunud toit maitsmispungades asuvate tunderakkdega kokku puutub, tekivad närviimpulsid, mis mööda maitsmisnärvi peaaju vastavasse piirkonda liiguvad.
