Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm omadusi.
Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma.
Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed (nt. Meissneri ja Vater-Pacini kehakesed, Merkeli rakud) ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Kompimiselundeina talitlevadki kehaosad, milles on komperetseptoreid hulganisti.
Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Naha pinnal on külma retseptoreid tunduvalt rohkem kui kuumaretseptoreid. Tavaliselt reageerivad temperatuuri tõusule kuumaretseptorid ja temperatuuri langemisele külmaretseptorid. Kui aga temperatuuri muutus on väga järsk, siis reageerivad ka külmaretseptorid. Seetõttu tekibki kuuma sauna minnes esialgu "kananahk" ja alles hiljem hakkab palav.
Valuretseptorid saadavad peaajju närviimpulsse siis, kui mingi ärritaja, näiteks surve, temperatuur või puudutus muutuvad liiga tugevaks. See põhjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene vältida eluohtlikke situatsioone.
KATTEELUND
Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk ehk epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude.
Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad.
Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju.
Nahk on katteelundkond, kuid tal on ka väga mitmekülgne kaitsevõime ning veel mitmeid ülesandeid:
Nahk on ka ühtlasi eritus- ja meeleelund (on kõrgelt spetsialiseerunud ärritusi vastuvõttev elund, milles on palju retseptoreid , milles ärrituse toimel tekivad närviimpulsid). Nahk sisaldab miljoneid närve, mis võimaldavad sul tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda.
Tal on ka ainevahetuslik funktsioon. Nahk koosneb veest, rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Vesi, soolad ja ainevahetuse jääkproduktid erituvad läbi naha koos higiga. Murdeeas aktiviseeruvad seni tegevusetud higinäärmed, milliseid inimkehas sisaldub kahte tüüpi: ekriin- ja apokriinnäärmed.
Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. Normaalne kehatemperatuur peaks püsima 37°C piires. Külma käes verekapillaarid nahas ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus aeglustub. Nahk võib hakata punetama.