Häbemekink - rasvkoe padjand häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega.
Suured häbememokad – häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega.
Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad.
Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli.
Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal.
Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond.
Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub.
Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul eritub nendest klaasjas-limast vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet.
Neitsinahk (hüümen) – mitmesuguse kujuga, tavaliselt poolkuu-kujuline limaskesta volt, mis esimese suguühte ajal lükkub kõrvale või rebeneb. Katab osaliselt tupeavaust.
Seesmised suguelundid:
Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu.
Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud.
Emakas (lad. k. uterus) – pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis.
Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine.
Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g.
Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugu-rakud, ja seal toodetakse naissugu-hormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse.
Munarakud. Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest ehk folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk.
Suguti ehk peenis – 8-11 cm pikk, torukujuline. Otsast on ta varustatud sugutilukuga, mis on kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik.
Munandikott – siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal.
Seesmised suguelundid:
Munandid – siin valmivad seemnerakud.
Munandimanused – asuvad munandite kohal ja seal talletatakse seemnerakud.
Seemnejuhade kaudu liiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse.
Seemnepöiekesed – eritavad seemnevedelikku, kus seemnerakud ujuvad.
Eesnääre eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda.