ERITUSELUNDKOND
Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud.
Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast üsna sügaval ja kõrgel, alumise rinnalüli ja kahe ülemise nimmelüli kõrgusel. Neerud on umbes 10-12 cm pikkused ning kaaluvad 150-200 g.
Neeru katab neerukoor, mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha.
Neeru varustatakse verega üsna rikkalikult. Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku.
Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Kusejuhad on lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest kusepõide. Nad on umbes 25-30 cm pikkused.
Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Kusepõie suurus, kuju, seinapaksus ja asend kõhukelme suhtes muutuvad sõltuvalt põie täituvusest. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu.
Neerude ülesanded
- Neerud filtreerivad verest välja jääkaineid ja reguleerivad sellega kehavedelike hulka ja koostist. Neerud aitavad säilitada vere keemilist koostist stabiilsena.
- Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest veejoomisest jääb vere veesisaldus tänu neerude tööle ikka samaks. Kui organismi satub mõnda ainet liigselt, näiteks glükoosi magusa liigsel tarbimisel, siis sisaldab uriin ka veidi glükoosi. Ka ravimite liigsete koguste tarbimisel väljutatakse uriiniga üleliigne osa.
- Inimene on võimeline elama ühe neeruga, aga juhul kui kumbki neerud ei tööta, kasutatakse vere puhastamiseks kunstlikku neeru ehk dialüüsiaparaati. Selles tehisneerus liigub veri mööda torusid, mis paiknevad kindla koostisega lahustes. Lahus kõrvaldab jääkained.
