KARVAD JA KÜÜNED
Karvad ja küüned on marrasknaha sarvmoodustised.
Karvad (juuksed) on elutu jätk marrasknahal, nende peamine koostisosa on elutu proteiin nimega keratiin.
Ainus elav osa karvast on karvasibul, mis asetseb karvanääpsu põhjas. Karvatüvik kasvab karvatuppe pidi üles nahapinna poole. Kui karv eraldub karvanääpsust, on ta surnud ja seda pole võimalik asendada.
Juuksekarv on kaetud rasuga, mis eritub rasunäärmetest karvanääpsu kanalisse. Iga karvatupe külge kinnitub karvapüstitajalihas, mis kokku tõmbudes püstitab karva ja tekitab “kananaha”.
Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment-melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulite (folliikul-karvanääps, pärisnahas paiknev juukseosa, millest kasvab välja juuksekarv) rakkudes. Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks.
Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda.
Küüned sisaldavad samuti keratiini.
Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall, asetseb aga küünesängis. Umbes nelja millimeetri ulatuses on küüs naha all peidus. See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on küüne tagumise osa kohal asetsev kaarekujuline õhuke kile. Ööpäevas kasvavad inimese küüned ligikaudu 0,1 millimeetrit.
