Rütm ehk kordus.

Kreeka keeles rythmos tähistab korrapärast vaheldust, mõõdupärasust, taktikohasust.

Rütmi kõige lihtsam näide on meetrine rida, kus üks ja sama element kordub võrdsete kauguste järel.

Rütm esineb

1)ajas – helis, muusikas, luulekõnes, kus ta ilmneb taktimõõdulises korrastuses – tõusudes ja langustes, rütmi aluseks on aeg.

2)ruumis – dekoratiiv- ja arhitektoonilises kujundamises, rütmi aluseks on ruum.

3)ajas ja ruumis – töös ja tantsus jne, siin on rütmi aluseks nii aeg kui ruum.

4)pinnal- ornamentaalse pinna kujundamise aluseks on rütm.

5)protsessis - looduses esineb palju rütmilisust, seda nimetatakse looduslikuks rütmiks. Näiteks öö ja päeva vaheldumine, aastaaegade vaheldumine, samuti esineb rütm puude, taimede ehituses.

Rütm võib olla
a) matemaatline
b)vaba

Antud töös puudutame vaid rütmi nähtusi pinnal:

1) üksikridadena

2)kõrvuti või põimuvate, lõikuvate ridadena