Massiivdetailidelt mehaaniliste vigastuste kõrvaldamine

Lõhed tasapinnalistes detailides (viilungites, sahtli põhjades, lauaplaatides) parandatakse liistude või kiiludega (joon. 17. a), mis on välja saetud samast puiduliigist,  millest on detail,  sama värvusega ja sama kiudude suunaga. Eelnevalt lõhed tehakse sirgeks peitliga ja puhastatakse, andes neile kiilukujulise või ristküliku kujulise ristlõikega kuju. Vastavad kujud antakse ka kiiludele sissepanekul. Liistu liimimisel lüüakse teda kergelt haamriga. Ta peab vähesel määral detaili tasapinnast välja jääma. Peale hoidmist üleliigne osa puhastatakse peitliga ja lihvpaberiga. Läbiva prao parandamisel ta saetakse, et teha sirged servad ja pannakse kaks kiilu.

Sel juhul kui pragu läbib viilungi keskkohta (joon. 17. b), teda samuti saetakse saega, kuid sel juhul kaotatakse osa materjalist, eriti kui pragu ei ole sirge. Kui kiudude joonis ei ole rikutud konstruktsioon võetakse lahti, tehakse tihe liitekoht lõhe kohale ja puuduv liist liimitakse ühele servale või mõlemale viilungi servale. Konstruktsioon pannakse jälle kokku.

 Kui puidu tekstuur on keeruline (näiteks, “leek”) ja läbiv lõhe läbib paneeli tsentrit, teda ei saeta, sest see rikub joonist, vaid parandatakse vahekiiludega massiivpuidust, valides puiduliigi ja värvuse järgi, kuid väheke heledamat tooni.  

Lõhed sahtlite põhjades ja korpusmööbli tagaseintes,  kui nad ei ole mõõtmetelt suured ja toode ei ole ette nähtud kasutamiseks--kleebitakse nähtamatule poolele tihe riie ja nähtavat poolt parandatakse pahtliga.

Mööbli plaatdetailide kaardumine (lauaplaadid, kirstud, karbikesed, uksepaneelid, sahtlite esiseinad jt. ) – on raskelt kõrvaldatav defekt. Kaardumine toimub puidu ebaühtlase ehituse pärast ja liimitud plaatide ebavõrdse kuivamise tõttu; Ühepoolsel pealistamisel, kui esipinnad muutuvad kumeraks, kui pealistus peatab aluse kuivamise,  samal ajal kui sisemine pool kuivab vabalt.

Kui kaardumine ei ole suur ja sisemine tasapind toote koosolekul ei ole näha, siis temale tehakse rida paralleelseid sisselõikeid pikikiudu sügavuti, mille juures kuni esipinnani jääb umbes 3 mm. Plaat vajutatakse sirgeks ja pannakse sisselõigetesse õhukesed kiilud pehmest puidust ( näiteks, pärnast) või liimiga spoon. Ei tohi väga tihedalt sisse lüüa kiile, sest see võib esile kutsuda painde vastaspoolel. Vaja on valida ja asetada kiilud nii, et sisemised pinged puidus oleks kadunud.

Mõnikord nõgusat poolt niisutatakse ja aurutatakse triikrauaga, et esile kutsuda tema paisumise, peale seda kuivatatakse detail pressi all. Ikkagi mingisuguse aja pärast võib deformatsioon tekkida uuesti. Kui on ikka vajalik kilp sirgeks saada – teda pealistatakse sisemiselt poolt või pannakse risti kiiluspoonid peale kilbi pressi all sirgeks ajamist.

Lauaplaatide tugevalt kaardumist pole peaaegu võimalik taastada tuntud võtetega, et saada püsivat tulemust. Nendel juhtudel tuleb valida: kas vahetada vana alus, või kas plaat lahti lõigata mitmeteks osadeks, ajada alus õigeks ja uuesti teda pealistada. Nii see ja teine ei ole vastuvõetav kalli muuseumimööbli restaureerimisel.

Detailide pindadel olevad väiksed defektid (killud, laastud, lõhed) parandatakse liimipahtliga, mis on puidu värvusega sama tooni. Sügavad killud ja laastud parandatakse puidust paikadega,  mis on identsed puiduliigiga, lähedased värvuse ja tekstuuriga. Paikade kuju valitakse nii, et nad oleksid vähe märgatavad. Sagedamini tehakse nad rombikujulised, pikendatud puidu kiudude suunas. Ettevalmistatud plaadike või prussik asetatakse remonditavale pinnale, joonistatakse ja teostatakse sisselõikamine. Paiga servad tuleks kergelt viltuseks lõigata,  et ta läheks tihedalt avasse. Enne liimimist servad tõmmatakse üle kriidiga,  mis peab kinni väljatuleva liimi--see on eriti näha heledal puidul. Liimitud paika puhastatakse kaaplehega, püüdes mitte puutuda puitalust.

Prussikdetailide taastamisel,  mis on purunenud risti kiududega,  kui need osad on olemas ja murdekoht ei ole purunenud -- puhastatakse nad ettevaatlikult mustusest, püüdes mitte murda kilde -- ja ühendatakse tükid. Kui ühendus tuleb küllalt tihe siis mõlemasse detaili otsa puuritakse avad sügavusega 20-30 mm ja ühendatakse liimiga tüüblite abil. Nii tehakse ka kaldu murdunud puiduga (joon. 18. a).

Sel juhul kui otsmurdumise kohal on puidul lõhed ja otsliimimine ei kindlusta vajalikku tugevust -- ühendus tugevdatakse samast puidust plaatidega,  valitud värvuse ja tekstuuriga (läbipaistval viimistlusel), mis pannakse vähenähtavale poolele (joon. 18. b).

Kui murdumise koht on tugevalt purunenud ja esialgset detaili vormi ei ole võimalik saada --otsad tasandatakse eemaldades osa puidust ja liimides vahele T-kujulise vaheklotsi (joon. 18. c). Läbipaistval viimistlusel vaheklots peab olema valitud tekstuurilt ja värvuselt ning asuma sisemisel (mittenähtaval) detaili poolel.

Massiivpuidust detailide kaotused (jalad, sarjed, karniisid) taastatakse sümmeetriliste või analoogdetailide kopeerimise teel. Peenprusside jätkamine pikkuses toimub vana ja uue osa kaldjätkuna liimimises. Seejuures arvestatakse, et ühenduse tugevus sõltub liimimispinna pikkusest: ta peab olema 7-8 korda pikem detaili paksusest. Kui sellist ühenduse pikkust ei ole võimalik kindlustada -- siis ühendust tugevdatakse tüüblitega (joon. 18. d).

Mõningatel juhtudel kandvate detailide jätkamised, näiteks, toolisarjel, kasutatakse kaldlukku (joon. 18. e). Vajadusel teda tugevdatakse lisaks plaadiga, mis on pandud sisemisele poolele ja ei ole nähtav väljastpoolt.

Laiuses prussikdetailid suurendatakse liimides uusi prussikuid sileservseotisena, liistuna, tüüblitega ning teiste prussikute ühendamise viisidega. Kõigil neil juhtudel puiduliik,  soonte suund,  vana ja uue puidu värvus peavad olema identsed.

Tugeval kulumisel,  puidu nakatumisel putukvigastustega, kui ei saa tugevdada konserveeritavate koostistega, siis tuleb vigastatud puit eemaldada ja vahetada uue vastu. Taastamine lõhestatud ja naeltega läbilöödud pehmete toolide ja tugitoolide sarjede ülemistel servadel (joon. 19. ) tuleb eemaldada vigastatud puit ja selle vahetus uue täisnurkse ristlõikega prussikuga peenesoonelistest lehtpuidust ( kask, haab), mis peavad hästi kinni naelu. Kui purunenud kohta vahetada on mittesoovitav (näiteks, unikaalse muuseumi eksponaadi puhul) või ta ei ole küllalt heas seisukorras, soovitatakse määrida teda vedela 30% tisleriliimi lahusega ja kleepida pealt marliga.

Kui on vigastatud nurgad (näiteks, laua-, kummutiplaadid) või jalgade otsad – kildude kohad tasandatakse,  et saada tasapind,  lihvitakse teda ning sobivast materjalist tehakse liistuke (harilikult kiilukujuline) ja liimitakse külge ning siis teda töödeldakse peitliga täpselt mõõtu.

Mööbli liikuvates osades on vältimatu puidu kulumine: sahtlid ja sahtlijooksuliistud vajavad tihti suuri taastamistöid, eriti kui nad on tehtud pehmest puidust. Tüüpilised vigastused: killud esiseintel, tappühenduste nõrgenemine, põhja lõhenemine ja tema väljatulek esiseina soonest kuivamise tagajärjel. Põhja võib sissesaagida lõhesid mööda, liimida uuesti lisades liistu laiusele. Kui praod ei ole suured—võib liimida altpoolt riidega (kotiriie, puldan), aga seest pahteldada. Esiseina lahtitulnud tapid peavad olema ühendatud ja uuesti liimitud,  killud sahtlite esiseintel parandatud paikadega.

Sahtlite jooksuliistud, nagu reegel,  kuluvad tugevalt. Kui nad on liimitud korpuse külgseintele ja neid võib ära võtta -- need vahetatakse uutega. Kui nad on --karkassi osa (raam), kulunud osa eemaldatakse, tehes ristküliku kujulise väljalõike höövli ja peitli abil. Liimitakse uus prussik kõvast puidust, mille ots kaetakse korraliku kattelapiga.

Massiivpuidu osade liimimiseks kasutatakse kondi-,  nahavõi kaseiinliimi. Töötada glutiinliimidega tuleb soojas ruumis ( t mitte madalam kui 23º C). Liimida tuleb ainult kuuma liimilahusega. Kondiliimi liimilahuse kontsentratsioon peab olema 35-45%,  nahaliimil 30-40%. Liim kantakse ühtlase kihina kõva pintsliga tappseotiste liimimisel mõlemale liimitavale pinnale, serv servaga liimimisel ühele servale. Peale seotiste kokkusurumist pitskruvidega üleliigne liim eemaldatakse. Surve all detaile hoitakse 6-12 tundi, peale surve äravõtmist – mitte vähem kui ööpäev.

Kaseiinliimi kasutamisel ruumi t võib olla madalam. Liimi kasutatakse külma lahusena kontsentratsiooniga 30-40%. Liimimine teostatakse nii nagu tisleriliimiga,  kuid liimi kantakse 2 korda vahepealse hoidmisega; liimimisel serv servaga kantakse liim mõlemale pinnale. Hoidmine surve all 7-12 tundi, peale surve äravõtmist – ööpäev.

Kui mööblidetail on täielikult kadunud, kasutatakse rekonstrueerimise meetodit – tema analoogide järgi. Kui detail omab lihtsat vormi (sarje, jalg jt. ), siis analoogilist või sümmeetrilist detaili kasutatakse šabloonina. Ta asetatakse ettevalmistatud toorikule,  märgitakse ja seejärel saetakse välja ja töödeldakse mõõtu uus detail.

Keerulise kujuga detaili kopeerimisel originaal mõõdetakse,  tehakse tihedast paberist või kartongist šabloon,  mis asetatakse toorikule ja märgitakse. Siis järk-järgult, algul saega, siis peitlitega,  võttes maha liigse materjali ning pidevalt kontrollides mõõtmeid ja kuju iseloomulikes kohtades – saadakse uus detail.