AVALEHT
Sissejuhatus

I osa
MÖÖBLI REMONDI JA RESTAUREERIMISE LIIGID
Mööbli vigastused ja nende põhjused
Mööbli remondi ja uuendamise liigid
Restaureerimise liigid ja meetodid
II osa
MATERJALID
Puitmaterjalid
Liimmaterjalid
Materjalid viimistluskatete remondiks ja uuendamiseks
Materjalid mööbli pehmete osade remondiks
III osa
TÖÖRIISTAD JA SEADMED
Käsitööriistad ja abinõud käsitsi töödeks
Elektrikäsitööriistad
Töökodade sisustus
IV osa
MÖÖBLI KONSTRUKTIIVSETE OSADE TAASTAMINE
Ettevalmistustööd
Seotiste tugevdamine ja taastamine
Massivdetailidest mehaaniliste vigastuste kõrvaldamine
Pealistuse defektide kõrvaldamine
V osa
DEKORATIIVSETE OSADE TAASTAMINE
Mosaiikkaunistused
Nikerdamine
Metallist katteosad
VI osa
VIIMISTLUSKATETE REMONT JA RESTAUREERIMINE
Läbipaistev viimistlus
Läbipaistmatu viimistlus
VII osa
PEHME MÖÖBLI OSADE REMONT JA RESTAUREERIMINE
Pehme mööbli osade liigid ja toodete klassifikatsioon
Punutud istmega tooli restaureerimine
Poolpehme istmega tooli restaureerimine
Pehme tooli restaureerimine
Restaureeritud mööbli hoidmine

Materjalid viimistluskatete remondiks ja uuendamisteks*
*Kasutatud Venemaal olevaid materjale, võib kasutada analooge ja ka Euroopa materjale

Viimistlusmaterjale, mida kasutatakse mööbli restaureerimisel võib ja- gada järgmistesse rühmadesse:
1.    Vanade pealistuste eemaldamiseks – lahustid, loputajad
2.    Pinna ettevalmistus pealistamiseks – vagendajad, värvained, kruntlakid, pooritäitelakid, määrded, pahtlid.
3.    Viimistluskatte   loomisekslakid, polituurid, mastiksid, värvid, emailid.
4.    Abimaterjalid – lihvpaberid, pastad jt.
5.    Dekoratiivsed viimistlusmaterjalid, mida kasutatakse mosaiikkomplektides, -värviliste metallide  liistakud,  luu,  sarved,   kilpkonna pantser; foolium, pronkspuuder – kuldamisel ja pronksimisel.

Materjalid vanade pealistuste eemaldamiseks  Et  eemaldada  vanad pragunenud ja kulunud viimistluskatted, ning samuti  katted, mis on peale kantud eelmise restaureerimisega või remondiga ja ei vasta esialgsele, kasutatakse tetraliini ja atsetooni, ammoniaagi  segu  piiritusega  vahekorras 1:1, mis ilma jäägita lahustavad katte.

Nuuskpiirituse ja tärpentiini seguga võetud vahekorras 2:1 eemaldatakse sellak ja vahaga kaetud pinnad.
  
Lahustitega nr.646 või RML pehmendatakse nitrokatteid, laotades nendes niisutatud lapi peale ja siis puhastades ja pestes pinda veega.

Koosseisuga 10% nuuskpiiritus (1 kaaluosa) ja kriit või  savi (2 kaaluosa) eemaldatakse õli sisaldavaid katteid.

Loputi AFT-1 kujutab endast nitrotselluloosi ja parafiinisegu orgaanilistes lahustites (atsetoon, formaalglükool ja toluooli või ksülooli). Loputi omab paksu laki iseloomu.  Ettenähtud vanade vaik, õli ja nitrotselllu- looskatete eemaldamiseks. Pinnale kantakse loputit pintsliga ja hoitakse 10…20 min. jooksul (vastavalt  katte  iseloomust).   Pehmenenud kate eemaldatakse siis metallist pahtlilabidaga või jäiga pintsliga. Loputi jääk ja kate võetakse maha harjaga, mis on kastetud lahustisse nr.646 järgneva kuiva kaltsuga hõõrumisega.
   
Loputit AFT-1 kasutatakse  tasastel  pindadel;  reljeefsele (nikerdatud) pinnale kandmisel  ta  vajub  süvenditesse,  mis  viib katte pehmendamise ebaühtlaseks. Reljeefsetele pindadele kasutatakse loputit pastataolise konsistentsiga järgmist koosseisu, kaaluosades:  etüültselluloos LK-50; etüültselluloos N-25; keemiliselt puhast steariini – 150; piiritus ja atsetooni segu (1:1) –300.

Pastataolist loputit valmistatakse kohapeal kasutades etüültselluloosi lahustamist piiritusatsetooni segus ja asetades ta eelnevalt sulatamiseks vesivanni  ja jahutades 45º…50º  C steariiniga. Vajalikuks konsentratsiooniks pasta lahjendatakse lahustite seguga.

Pasta on mugav töötamiseks, ta  täidab  ühtlaselt  kogu  pinna  reljeefid, paksenedes, jääb seal vajalikuks ajaks ning siis eemaldatakse kergelt. Pastat võib hoida pikemat aega kinnises nõus,  aga  paksenemise  juhul  teda soojendatakse vesivannis ja lisatakse lahustite segu.

Parafiini ja tseresiini loputid SM-1 ja SM-2 jt. valmistatakse mööbliremondi ettevõtetes, omavad analoogilisi eelpool  nimetatud  pastade  omadusi. 

Loputite koosseisud, % kaalu järgi
                                                                            SM-1         SM-2

  Parafiin                                                             0,5             0,6
  Kloormetileen                                                    79,6        77,4
  Etüülpiiritus hüdroliseeritud või sünteetiline  16,5        16
  Metüültselluloos MTs-8 või MTs-16                3,4          3,2
  Dietileenglükool                                                 -            1,5
  Abiained OP-7 või OP-10                                -            1,3

Loputi SM-1 töölahuse valmistamiseks klaasi, portselani või emaileeritud nõusse valatakse kloormetileen ja puistatakse peenestatud parafiin. Siis segu soojendatakse vesivannist 30º-35º  C ja hoitakse kuni parafiini lahustamiseni, peale seda  jahutatakse  lahus kuni t  18º…23º  C. Jahutatud lahusesse viiakse metüültselluloos ja peale lühikese paisumise järel etüülpiiritus. Massi segatakse hoolikalt kuni ühtlase kooretaolise emulsiooni saamiseni.

Loputi SM-2 töölahus valmistatakse analoogiliselt. Dietileenglükool ja emulgeerivad vahendid OP-7 või OP-10 viiakse järk-järgult lahusesse kogu aeg segades. Loputi SM-2 on rohkem ühetaoline kui  loputi  SM-1, omab  väiksemat lenduvust, OP-7 ja OP-10 olek pehmendab loputi ärritavat tegevust käenahale sattudes. Hoitakse loputeid hermeetiliselt suletud klaas või keraamilistes nõudes.

Materjalid  pinna  ettevalmistamiseks  viimistluseks.Puidu valgenda- miseks peale vana katte eemaldamist,  kui  see on  vajalik,  või  uue puidu värvuse  sobitamise  protsessis  kasutatakse  valgendamiskoosseise, mis valmistatakse kohapeal. Pleegitamisaineteks on: vesinikülihapend, oblikhape jt..

Vesinikülihapendit kasutatakse  30%  lahusena. Pinna valgendamise protsessi kiirendamiseks töödeldakse pinda  eelnevalt 10%  ammoniaagi (nuuskpiiritus) lahusega. Saare ja kasespooni valgendamiseks võib samuti kasutada segu 20% vesinikülihapendi lahust ja 20% ammoniaagi lahust vahekorras 10:1.

Oblikhappel kasutatakse  10%  lahust  koos  20% naatriumhüdrosulfiidi lahusega. Lahused segatakse valgendataval pinnal, kandes algul esimese siis teise lahuse. Lahuseid kantakse kaks korda, siis  hoitakse  neid  2…5 min. jooksul,  peale  seda  pestakse  maha  veega. Pinna  stabiliseerimine 2…4 tunni jooksul.

Uuesti valmistatud  etailide värvuse sobitamiseks kasutatakse valguskindlaid aniliinvärve (vees ja piirituses lahustuvad) ja peitse, aga samuti tee ja kohvi paksu, akvarellvärve.

Puidu jaoks kasutatavad veeslahustuvad värvid –  lastakse  välja pulbritena, numbritega 1 kuni 17, kasutatakse kuumas vees lahustamise teel (lahustite kontsentratsioon 1…3%). Peale selle kui valitud vajalik värvus, mis määratakse kontrolltoonimiste abil, lisatakse lahusesse 1…3% ammoniaaki.

Piirituses lahustuvad värve kasutatakse 0,5…1%  lahusega etüülpiirituses või lahustites nr.646 ja 647. Neid kasutatakse põhiliselt lakkide ja polituuride värvimiseks.

Peitsid – vase- ja rauavitriool, kaksiskaaliumkromaat, mangaansulfit jt. (tabel 1.) – kasutatakse niisuguste haruldaste puiduliikide imiteerimiseks nagu mustpuu, hall vaher, atlaspuu jt.. Näiteks, mustapuu imiteerimiseks kasutatakse pöögi-, pirni- või valgepöögipuitu, mida töödeldakse rauavitriooli või etaanhapperaua lahusega. Halli vahtra imiteerimiseks kasepuit töödeldakse algul 5% pürogallhappe lahusega ja  siis 4% rauavitriooli lahusega.

Krundid on ette nähtud puidu kleepumisel ja parema  adgeesia kindlustamisel  järgnevatel  kihtidel sellakpolituuridega  poleerimisel. Enamasti kasutatakse selleks sellaklakke, heledaid nitrolakke aga samuti naturaalset värnitsat.  Õli ja emailkatete aluste pindade kruntimiseks kasutatakse värnitsat või liimilahuseid.

Tabel 1. Soovitatavad materjalid puidu peitsidega toonimiseks

 

 

Saadav puidu värvus koos parkainete sisaldusega

Metallide soolade                nimetused                      

Vesilahuse kontsentratsioon * %

­suure sisaldusega (pöök, tamm, kastan)

Väikse sisaldusega (kask, pärn)

Rauavitriool 

2,0            

must                  

hall

Mangaasulfit                           

2,5            

tumepruun        

pruun

Vasevitriool                            

1,0             

pruun               

Helepruun

Rauavitriool koos kaksiskaaliumkromaadiga                

0,8+0,08      

oliivpruun         

oliiv

Kloorkaltsium                          

1,0            

punakaspruun   

Kohvitaoline

Tsingivitriool                           

2,5              

===//====

tumepunane

Kaksiskaaliumkromaat            

1,5              

pruun                

kollane

Magneesiumsulfaat                  

2,0             

==//==

violetne

Etaanhappekoobalt koos sulfaanamiiniga                 

1,0+0,5         

oranž               

kollane

Etaanhapperaud koos
sulfaanamiiniga
                  

1,0+0,5        

ereroheline        

roheline

*Soolade sisaldus vees


Pooritäited kujutavad endast täiteainete ja pigmentide suspensiooni vaikude ja kuivavate õlide lahustis sikatiivide lisandiga (ained, mis kiirendavad õlide kuivamist) – kasutatakse viimistlusel pooritäiteks suurepoorilistel puiduliikidel (pähkel, tamm, saar). Sellised suspensioonid peavad omama stabiilsust s.t. ei tohi kihistuda kasutamisel, kergelt puidu  pinnalt minema eemaldada saama ja täitma tema poorid. Kuivamisel pooritäide peab andma võimalikult väikse kokkukuivamise.

Näide pooritäite koostisest, kaalu ühikutes
Naturaalne värnits                     35,0
Lakibensiin                                4,4
Petroleum                                  3,0
5% booraksi vesilahus             5,0
Treepel (täiteaine)                    52,5

Booraksi vesilahus on koostise emulgaatoriks, petroleumi kasutatakse pooritäitejääkide paremaks eemaldamiseks.

Kitid on paksud pastad, mis täidavad väikseid pragusid ja lohkusid puidu pinnal või viimistletaval pinnal tema restaureerimise protsessis. Pastasid valmistatakse kohapeal kasutamiseks. Sideaineks kasutatakse nendes liimi, värnitsat, lakki ja täiteaineks – kriiti, puidujahu, peent saepuru jne.. Kitte kasutatakse eelkõige pindade läbipaistval viimistlemisel.

Kitti “Pliiats” valmistatakse järgneval viisil. Metallnõusse valatakse 0,5 liitrit vett ja lisatakse 200 g sellakit. Segu kuumutatakse kuni 90…100  C. Peale sellaki  sulamist  lisatakse  3…4 g litopoonvalget ja segatakse segu kuni  sellaki  heledaks muutumiseni. Peale jahtumist sellak võetakse veest välja ja veeretatakse pliiatsi sarnaseks. Lõhede parandamisel kitti sulatatakse jootekolviga või peenestades, segatakae nitrolakiga. Suurte ebatasasuste puhul viiakse sisse täiteainet.

Pahtleid kasutatakse ebatasasuste täitmiseks ja pinna tasandamiseks läbipaistmatul viimistlemisel, aga samuti aluse defektide parandamisel enne pealistamist.Nad kujutavad endast mineraalsete täiteainete (kriit, talk, kaoliin), pigmentide ja sideainete segu. Sideaineteks on lakid, liimid ja värnitsad.

Liimipahtlid valmistatakse kohapeal täiteainete segamisel 30…35% liimilahusega (tisleri- või kaseiinliim). Et saada  pahtlile suuremat elastsust ja tugevust, siis temasse lisatakse värnitsat 15…20% kaaluosa liimilahuse kaalust.

Materjalid viimistluskatte loomiseks.  Mööbli läbipaistvaks viimistlu- seks, mis olid valmistatud väärispuiduliikidest (punane puu, pähkel, palisander, roosipuu, karjala kask, plataan jt.), vanasti kasutati sellaklakke ja polituure, tammest ja saarest mööbli viimistlemisel – vahamastiksit.

Helbelise väljanägemisega sellak omab värvust kollasest kuni pruunini. Ta lahustub hästi piirituses  ja  atsetoonis,  aga samuti leeliste lahustes ja boorhappe soolades,  hästi  sobib kokku nitrotselluloosiga ja plastifikaatoritega. Olenevalt sellaki sisaldusest piirituses, eristatakse: sellaklakid (sel- laki sisaldus 20…30%) ja sellakpolituurid (sisaldus  8…15%).  Laki val- mistamiseks kasutatakse 90…95% etüülpiiritust, polituuri valmistamiseks 85…89%. Valmisegu kurnatakse läbi hõreda villase kanga.

Vahamastiksit valmistatakse mesilasvahast, mis  sulatatakse  vesivannis ja segatakse tärpentiiniga  vahekorras 1:2, 1:3.  Et  anda  kattele  suuremat kõvadust, võib tema koosseisu viia vähe kampolit.

Läbipaistmatute viimistluskatete restaureerimisel  vanadel mööbli  esemetel kasutatakse  kunstilisi  õli- ja tempervärve.  Mitteküllaldaselt kõvad ja mitteveekindlad katted kinnitatakse läbipaistvate katvate  õlipiiritus- ja nitrolakkidega.

Nitrolakid –  kõige  levinenum  viimistlusmaterjal  kasutamiseks  kaasaaegsel mööblil  ja  kunstilis-dekoratiivsetel  puidust  toodetel. Nad saavutavad küllalt kõva ja tugeva katte, läikiva või  mati,  valguskindlad ja kül- makindlad (eriti lakid happelise kivistumisega). Need lakid on suhteliselt odavad. Nitrolakkide puudused: madal toksilisus ja tuleohtlikkus, mõnin- gatel juhtudel ka plahvatusohtlikkus (lakk NTs-292), mis on tingitud nen- de koosseisus olevate lahustite omadustega.

Nitroemailid – värvid nitrolakkide alusel  pigmentide  ja täiteainete lisamisega.  Mööbliettevõtetes  eelnevalt  krunditud  või  pahteldatud pinnale kasutatakse  viimistluseks  laialdaselt  emaili  NTs-25,  mida väljastatakse erinevate värvuste ja toonidega. Email kuivab kiiresti,  moodustab läikiva kindla katte, mida saab hästi lihvida ja poleerida.  Temaga värvitakse too- teid, mis ei ole otseselt atmosfäärse mõju all.

Matt nitroemail NTs-257 moodustab mati siidise katte,  mis  ei jää tugevuselt alla email NTs-25 kattele. Teda kasutatakse  laste-,  köögi-, meditsiinimööblile ja teiste mööblite viimistlemiseks.

Nitroemail NTs-258 happelise kivistumisega,  tugevuse omadustelt üle- tab teised nitroemailid ja võib kasutada toodete viimistlemiseks, mida ka- sutatakse atmosfäärsetes tingimustes (aiamööbel).

Abimaterjalid.  Restaureerimistöödel  abistavate  materjalidena kasutatakse peeneteralisi  lihvpabereid,  tasandusvedelikke ja pimsipuudrit katete poleerimisel.

Dekoratiivsed viimistlusmaterjalid.  Muuseumimööbli  dekoratiivsete osade värviliste metallide, luu, kilpkonna pantseri,  pärlmutri  restaureerimisel (kujutavad suurt väärtust)   kasutatakse  identseid  materjale. Harul- daste materjalide puudumisel neid  imiteeritakse plastmassidega või koos- tistega, mis on toodud allpool.

Elevandiluud imiteeritakse  koostise abil, mis on valmistatud valge kondiliimi segust tina-, tsink- või  baariumvalge  pulbriga,  hästi  ära  segatud väikse hulga veega. Paksenenud  segu  valatakse metallalusele nii, et segu paksus  oleks  kahekordne  imiteeritavast  plaadist.  Peale valatakse õhuke kiht zelatiini  lahust  ja  pannakse  peale  klaasplaat, mis on kaetud talgiga või määritud õliga. Peale kivistumist saadud plaat võetakse maha.

Kilpkonna pantseri plaati imiteeritakse, kandes pahtlit alusele valatud ja paksenenud liimimassi  (segatud  punakat  tooni  värvainetega) lahusele. Peale valatakse õhuke kiht želatiini lahust.

Mitmesugused kivid, mida kasutatakse inkrusteerimisel, imiteerimiseks segatakse vedela liimilahuse või želatiini  koos vähese hulga glütseriiniga ja kustutatud lubjaga, värvitud  kuivade pigmentidega imiteeritavate kivi-de värvuseks. Plaadikesed, mis saadakse  tihedast  taignast,  kuivatatakse siledate metall- või klaasplaatide vahe surve all.

Pronksi imiteeritakse, kandes liimikihile pronksipulbrit ja kattes ta želatiinilahuse kihiga.

Kõikidel juhtudel liimi- ja želatiinikihi üldine  paksus  peab olema kaks korda suurem antud plaadi  paksusest. Alus ja peale pandav klaasplaat tuleks puuderdada talgiga või määrida õliga, et kõvenenud massi oleks kerge nendest eraldada. Koostised kuivatatakse  paksenemiseni ilma surveta, aga siis kuni täieliku  kuivamiseni ja täieliku  kokkutõmbumiseni – surve all. Imiteeritavatest  plaatidest lõigatakse välja dekoori osad  vajalike mõõtmetega ja kujudena.

Veekindluse andmiseks nad kaetakse  maarjase või tanniini lahustega. Kui nende värvus kemikaalide mõjul muutub, siis neid töödeldakse formaliini aurudega erikambrites 1…2 päeva jooksul. Formaliin valatakse lahtisesse nõusse ja pannakse kambrisse töödeldavate toodete alla riiulile. Formaliini aurud annavad koostisele kõvaduse, tiheduse, veekindluse ja kaitsevad plaati kaardumise eest.