PATOGEENSED MIKROORGANISMID
Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad orgaanilisi mürkaineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi.
Toksiinid on reeglina valgulised ühendid ja neil on väga spetsiifiline toime. Näiteks mõjuvad teetanuse ehk kangestuskramptõve tekitaja poolt sünteesitav teetanusetoksiin ja botulismitekitaja poolt sünteesitav botulismitoksiin närvisüsteemile (nn. neurotoksiinid). Botulismitoksiin on kõige tõhusam bioloogiline mürk - 1 gramm toksiini tapaks umbes 225 miljonit inimest. Kurguhaigust difteeriat põhjustav bakter sünteesib valgusünteesi takistavat difteeriatoksiini. Düsenteeriatekitaja poolt toodetavad toksiin põhjustab ägedat kõhulahtisust.
Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid.
Haigestumise vältimiseks peab teadma, kuidas haigustekitajad bakterid levivad. Näiteks levivad bakteriaalsed sooltenakkused koolera ja düsenteeria väljaheidetega saastunud käte, vee ja toidu kaudu. Seega on väga oluline kontrollida vee ja toidu mikrobioloogilist ohutust ning järgida sanitaareeskirju. Tuberkuloos ja difteeria levivad õhkpiisknakkusena. Bakteriaalsed suguhaigused nagu süüfilis ja gonorröa levivad ainult sugulisel teel.
Haigustekitajaid võivad edasi kanda ka putukad ja puugid.
Sarnaselt viirushaigustega saab osade bakterhaiguste vastu võidelda vaktsineerimisega.
Seened ohustavad inimese tervist seenemürgituste, mükotoksikooside või mükooside (seenhaiguste) kaudu.
Seenemürgitusi põhjustavad tavaliselt mürkseente söömine. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused.
Algloomade hulka kuulub samuti rida inimesele ohtlikke parasiite. Nad võivad kahjustada erinevaid kudesid ja elundeid ning põhjustada tõsiseid mõnikord ka surmaga lõppevaid haigusi. Näiteks amöboidne düsenteeria, amöboidne ajukelmepõletik, toksoplasmoos, malaaria eri vormid jne.
