Loodusained II

You are here: Home > ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG > SUGURAKKUDE ARENG

SUGURAKKUDE ARENG

Uus organism ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilist materjali, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust.

Joonis. Sugurakud (http://www.lemamme.it/rimanere-incinta/)

Mehe seemnerakud ehk spermid, moodustavad munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes. Spermide esmaseks eellaseks on spermatogoonid. Seemneraku arengut spermatogoonist küpse spermini nimetatakse spermatogeneesiks.

Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes (keskmiselt 12-13 eluaastal). Nad kasvavad ja läbivad meioosi ning lõpuks kujunevad neist viburitega vaustatud spermid. Ühest spermatogoonist tekib neli spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermid on viljastumisvõimeline umbes 48 tundi. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni.

Naise munarakud ehk ovotsüüdid valmivad munasarjades. Munaraku eellased on ovogoonid. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil, siis naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Sellest järeldub, et mistahes kahjulikud mõjurid (kemikaalid, radioaktiivne kiirgus, alkohol jm.) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Seetõttu puuetega laste sünnitamine hilisemas eas sageneb.

Naise suguküpsuse saabudes (keskmiselt 11-12 eluaastal) algab munarakkude tsükliline küpsemine. Igas menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ja väljub munasarjast enamasti ainult üks munarakk, harva mitu. Meioosi esimesele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jaotub tsütoplasma tütarrakkude vahel ebavõrdselt: tekib üks suur ja teine tunduvalt väiksem rakk. Nii suur kui ka väike tütarrakk läbivad seejärel teise meiootilise jagunemise. Ka siin ei jagune tsütoplasma tütarrakkude vahel võrdselt. Lõpuks tekib üks suur viljastumisvõimeline munarakk (ovotsüüt) ning kolm väikest arengu- ja vilkastumisvõimetut polotsüüti.

Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28- päevase intervalliga umbes 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon.

nach oben