MAA TEKE JA ARENG
Küsimus, millal ja kuidas tekkis Maa on inimeste mõtteis mõlkunud juba sajandeid. Kui vanasti arvati, et kogu maailm piirdubki selle maaga, mille peal kõnniti, siis nüüd on teada, et meie kodu Maa on üks potentsiaalselt miljarditest planeetidest meie galaktikas.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Joonis. Planeedid (http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem)
Maa vanuseks loetakse meteoriitide isotoopuuringute põhjal 4,566 miljardit aastat. Maa tüüpi planeetidel toimus tuuma ja vahevöö eristumine juba nende arengu algstaadiumil.
Maakoore moodustamise protsess on aga keerulisem ja pikaajalisem, sõltudes otseselt planeedi mahust ja pindalast. Maakoore tardumine võis toimuda umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Vanimad Maalt leitud mineraaliterad on 4,2-4,3 miljardi aasta vanused tsirkoonikristallid Lääne-Austraaliast ning vanimateks säilinud Maa kivimiteks on 4,03 miljardi aasta vanused Acasta gneisid Loode-Kanadast.
