Ilm on õhu (atmosfääri) hetkeseisund antud ajal antud kohas.
Ilmastik on suhteliselt pika ajavahemiku (nädalad, kuud, aastad) ilmade reøiim.
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reøiim.
Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes – päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab neid erinevalt.
Joonis. Kliimavöötmed (http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimav%C3%B6%C3%B6tmed)
Koha geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist, mis määrab Päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab Maad. See sõltub: päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast), päeva pikkusest, aluspinna värvusest
Üldine õhuringlus ehk valitsevate tuulte suund. Tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb. Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujunevad maakeral välja:
PASSAADID – püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled
MUSSOONID – tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale
Kaugus ookeanist ja meredest. Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa! Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal.
Hoovused - suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas.
Pinnamood: