PALSAMINULG
Abies balsamea
Areaal: Põhja-Ameerika idaosa.
Suurus: 15-25 (38) m, tüve läbimõõt kuni 0,6 (0,9) m.
Võra: korrapäraselt koonusjas, pika terava tipuga, tihe. Alumised oksad paiknevad horisontaalselt.
Koor, võrsed: tüvekoor õhuke helehall, suurte vaigumuhkudega, vanemas eas plaat jas. Noored võrsed hallikaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad koonus jad, punakaspruunid ja vaigused.
Okkad: 1,5-3,5 cm pikad, kergesti murduvad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Okka tipus sisselõige. Valguse käes okkad poolpüstiselt, varjus kammitult.
Käbid: Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt punakad. Emaskäbid asuvad võra tipuosas, noorelt tumevioletsed, kaetud kollakasvalge vaiguga, valminult tumepruunid, 4-9 cm pikad. Õitseb mais, valmib oktoobris, koos käbide pudenemisega, nii et puule jääb ainult käbiroots. Seemned tumepruunid, tume-violetse tiivaga.
Kasvutingimused: pakasekindel. Poolvarjutaluv, eelistab parasniiskeid mineraal- ja turbamuldi. Väga plastiline ja tugev juurestik. Eluiga 150-200 aastat.
Kasutamine: puitu kasutatakse paberitööstuses. Eelkõige kasvatatakse vaigu saa mi seks.
Kasvatamine Eestis: levinud pargipuuna, kuid on rajatud ka üksikuid metsakultuure. Kaotab dekoratiivse välimuse kahjuks juba 50-60 aastaselt ja väga palju esineb juure pessu ning okkatäi kahjustusi. Annab küllaltki hästi looduslikku uuendust.
Pildid

1. 2.
3. 4.
5.


1 - poolpüstiste kammitud okastega võrse pealt; 2 - kergesti murduvad, pealmise külje tipuosas õhulõhedega okkad; 3 - võrse alt; 4 - koonusjad, punakaspruunid vaigused pungad, alt hallikasvalged okkad; 5 - käbid võrsel augustis