|
| Areaal: |
Kesk- ja Lõuna–Euroopa, Lääne-Siber, Kesk-Aasia.
|
| Suurus: |
1-1,5 m.
|
| Võra: |
püstine või poolpüstine peente okstega põõsas.
|
| Koor, võrsed: |
oksad pruunid, kaetud kuni 1 cm pikkuste sirgete või kõverdunud ogadega.
|
| Lehed: |
vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, 4-6 cm pikad, kitsaste kokkukasvanud abilehtedega. Lehekesi 5-11, 0,5-2 cm pikad, ümmargused või elliptilised, tömbi tipuga, peensaagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb juunis. Õied üksikult või 2-3 kaupa, kuni 5 cm läbimõõduga, valged või kollakad. Viljaks on tõrsik, mis moodustub lihakaks muutunud õiepõhjast ja seal paiknevatest üheseemnelistest viljadest. Viljad ümarad või pirnikujulised, kuni 1,4 cm läbimõõdus, mustad, valmivad augustis.
|
| Kasvutingimused: |
küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Väga valgusnõudlik. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Juurestik hästi arenenud, võib moodustada suuri põõsastikke.
|
| Kasutamine: |
vilju kasutatakse toiduainete tööstuses, väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Aretatud palju kultuursorte.
|
| Kasvatamine Eestis: |
väga levinud ilupõõsas. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - ogaline võrse lähivaates;
3 - õiega võrse; 4 - kitsaste
kokkukasvanud abilehtedega, tömbitipuliste
saagja servaga lehekestega paaritusulgjad liitlehed;
5 - viljad |
| |
| |
|
