|
| Areaal: |
Kesk-, Lääne-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia. |
| Suurus: |
20-35 m, tüve läbimõõt kuni 60 cm. |
| Võra: |
püstiste harvade okste ja munaja võraga. |
| Koor, võrsed: |
tüvekoor läikiv, pruunikashall, lehtedena kestendav. Noored võrsed kollakas- või punakaspruunid, kaetud halli kilega. |
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, munajad, elliptilised või äraspidimunajad, teravneva tipuga, ümardunud alusega, 6-15 cm pikad, hõredalt näärmelise saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodude nurkades karvad. Leheroots 2-5 cm pikk, kahe suure näärmega. |
| Õied ja viljad: |
õitseb mais lehtimise ajal. Õied valged, kuni 3,5 cm läbimõõdus, 2-4 kaupa sarikates. Vili on kerajas, mahlaka viljalihaga üheseemneline luuvili. Valminult tume-või mustjaspunased, kuni 1,5 cm läbimõõdus. |
| Kasvutingimused: |
mõõdukalt külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi põuakindel. Kodumaal varjutaluv, mujal valgusenõudlik. |
| Kasutamine: |
vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Levinud ka haljastuses. Puitu kasutatakse tisleri ja treimistöödel. |
| Kasvatamine Eestis: |
talvel esineb palju külmakahjustusi, saab kasvatada ainult soojemates kohtades. Levinud aedades. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed, 2 - halli kile ja õiepungadega
võrse lähivaates; 3 - lehed; 4 -
hõredalt näärmeline saagjas
serv |
| |
| |
|
