MÄGIMÄND
Pinus mugo
Areaal: Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes.
Suurus:

alates 0,2 m põõsast kuni 20 m kõrguse puuni.

Võra:

madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad sageli kaardunud.

Koor, võrsed:

tüvekoor õhuke, pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud rohke vaiguga.

Okkad:

pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnituvad võrsele väga tihedalt, püsivad puul 4-6 aastat.

Käbid:

isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, rohekaskollased või punased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul lillakaspruunid, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall.

Kasvutingimused:

külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, põhiliselt mägede puu. Juurestik väga tugev ja plastiline. Lühiealine, eluiga kuni 70 aastat.

Kasutamine:

puidu saamiseks vähe, kuid ta on oluline mäenõlvade kaitsmiseks.

Kasvatamine Eestis:

väga levinud haljastuses, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Kasvatatakse samuti mitmeid teisendeid ja võravorme.

Pildid 1.2. 3.
4.
5.


1 - emasõitega võrse; 2 - isasõitega võrse; 3 - rohelised okkad 2-kaupa ja rohekaspruun võrse; 4 - käbid; 5 - mägimänd Tihemetsas