KÜNNAPUU
Ulmus laevis
Areaal:

Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa.

Suurus:

30-35 m, tüve läbimõõt kuni 1 m.

Võra:

laiuv, ovaalne, kumera tipuga.

Koor, võrsed:

tüvekoor hallikaspruun, eraldub plaadikestena, peenerõmeline. Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid. Pungad munajaskoonilised, kollakaspruunid, tumedamate kattesoomuste servadega.

Lehed:

vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või ümarmunajad, kuni 12 cm pikad, kahelisaagja servaga, sageli lehepooled ebasümmeetrilise asetusega. Pealt tumerohelised, alt heledamad, pehmekarvased. Leheroots kuni 1 cm pikkune.

Õied ja viljad:

õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Õied kimbuna rohkearvuliselt lühivõrsetel. Õied punakasvioletsed. Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib on ripsmelise servaga, ülaosas väljalõikega, umbes 1,5 cm läbimõõdus. Valmib juunis.

Kasvutingimused:

külmakindel. Varjutaluv. Kasvab viljakatel huumusrikastel muldadel. Juurestik hästi arenenud. Annab rikkalikult kännuvõsu. Eluiga kuni 300 aastat. Vanemas eas kannatab sageli seene põhjustatud jalakasurma ehk hollandi haiguse all, mis puu üsna kiiresti hukutab.

Kasutamine:

hinnatud puit, kasutatakse masinaosades, mööblitööstuses. Levinud pargipuu.

Kasvatamine Eestis:

levinud metsa- ja pargipuu. Looduskaitsealune liik.

Pildid
1. 2. 3.
4. 5.


1 - võrsed; 2 - munajaskoonilised, kollakaspruunid tumedamate kattesoomuste servadega pungad; 3 - õitsev võrse lähivaates; 4 - kahelisaagja servaga, eba­sümmeetrilise alusega lehed; 5 - ripsmelis-servalise tiivaga ümbritsetud lamedad viljad