|
| Areaal: |
Kaukaasia, Balkanimaad, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika, Himaalaja.
|
| Suurus: |
3-6 m.
|
| Võra: |
munaja või pikliku võraga, sageli kasvab põõsana.
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor hallikaspruun, vahel lõhenev. Noored võrsed punakaspruunid või rohekaskollased, sametkarvased. Lühivõrsed lõpevad astlaga. Pungad munajaskoonilised, pruunid, kattesoomused viltjad.
|
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, ebaühtlaselt täkilissaagja servaga, 4-5 cm pikad, pealt läiketa tumerohelised, noorelt mõlemalt poolt, hiljem alt karvased. Leheroots kuni 1 cm pikkune, hallikarvane.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb lehtede puhkemise ajal mais. Õied valged, enamasti kahekaupa, umbes 2 cm läbimõõdus, õieraod karvased. Vili on lihakas üheseemneline luuvili. Valminult mustjas või violetne, ümmargune või piklik, läbimõõt kuni 2 cm, seeme viljalihast raskesti eralduv. Viljad valmivad septembris.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel, mullastiku suhtes nõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Annab rikkalikult juurevõsu.
|
| Kasutamine: |
vilju kasutatakse toiduainetööstuses, aretatud kultuursorte, kasutatakse ka ploomisortide pookealusena. Vähesel määral kasutatakse haljastuses.
|
| Kasvatamine Eestis: |
väga levinud viljapuu, vähesel määral kasutatakse haljastuses. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - munajaskoonilised pungad;
3 - lehed |
| |
| |
|
