HARILIK PIHLAKAS
Sorbus aucuparia
Areaal:

Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika.

Suurus:

10-20 m, tüve läbimõõt kuni 40 cm.

Võra:

nooremalt kooniline, hiljem laiuv. Vahel kasvab põõsana.

Koor, võrsed:

tüvekoor sile, hallikas, vanemas eas tekib peenerõmeline korp. Noored võrsed hallikaspruunid, algul karvased, hiljem paljad. Ladvapungad külgpungadest suuremad, kuni 1,5 cm pikad, mustjasvioletjad, valgete siidkarvadega.

Lehed:

vahelduvad, kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi 11-15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad.

Õied ja viljad:

õitseb mais, juunis. Õied väikesed, valged, koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse, mille läbimõõt on 10 cm ja mis paiknevad lühivõrsete tipus. Vili on marjataoline õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõdus, valminult punane või oranž, valmib septembris.

Kasvutingimused:

külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Eluiga kuni 300 aastat.

Kasutamine:

levinud alusmetsa liik. Puit on raske, kõva, kasutatakse masinaosade ja mööbli valmistamiseks. Kasvatatakse ka viljade saamiseks ja kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuursorte.

Kasvatamine Eestis:

levinud alusmetsaliik. Küllaltki palju kasutatakse haljastuses.

Pildid
1. 2. 3.
4. 5.
6.


1 - võrsed; 2 - õitsev võrse; 3 - pihlakakobar; 4 - valgete siidkarvadega ladvapungad; 5 - lehed; 6 - ebaühtlaselt saagjas leheserv, leht alt hallikas