|
| Areaal: |
Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika.
|
| Suurus: |
10-20 m, tüve läbimõõt kuni 40 cm.
|
| Võra: |
nooremalt kooniline, hiljem laiuv. Vahel kasvab põõsana.
|
| Koor, võrsed: |
tüvekoor sile, hallikas, vanemas eas tekib peenerõmeline korp. Noored võrsed hallikaspruunid, algul karvased, hiljem paljad. Ladvapungad külgpungadest suuremad, kuni 1,5 cm pikad, mustjasvioletjad, valgete siidkarvadega.
|
| Lehed: |
vahelduvad, kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi 11-15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad.
|
| Õied ja viljad: |
õitseb mais, juunis. Õied väikesed, valged, koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse, mille läbimõõt on 10 cm ja mis paiknevad lühivõrsete tipus. Vili on marjataoline õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõdus, valminult punane või oranž, valmib septembris.
|
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Eluiga kuni 300 aastat.
|
| Kasutamine: |
levinud alusmetsa liik. Puit on raske, kõva, kasutatakse masinaosade ja mööbli valmistamiseks. Kasvatatakse ka viljade saamiseks ja kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuursorte.
|
| Kasvatamine Eestis: |
levinud alusmetsaliik. Küllaltki palju kasutatakse haljastuses. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrsed; 2 - õitsev võrse;
3 - pihlakakobar; 4 - valgete siidkarvadega
ladvapungad; 5 - lehed; 6 - ebaühtlaselt
saagjas leheserv, leht alt hallikas |
| |
| |
|
