HARILIK HAAB  
Populus tremula
Areaal:

Euroopa, Aasia, Põhja-Aafrika.

Suurus:

30-36 m, tüve läbimõõt 1 m.

Võra:

lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv.

Koor, võrsed:

rohekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid.

Lehed:

vahelduvad lihtlehed, peaaegu ümmargused, läbimõõt kuni 7 cm, jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, terava tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk, peenike.

Õied ja viljad:

õitseb enne lehtimist aprilli lõpul mai algul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad 7-8 cm pikad, rippuvad, tumepunased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rippuvad, vähem värvunud. Vili on kupar, mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud karvatutiga. Valmivad juuni lõpul, juuli algul.

Kasvutingimused:

külmakindel. Valgusnõudlik. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Soostunud muldadel ei kasva. Annab rikkalikult juurevõsu, eriti peale raiet. Eluiga kuni 150 aastat.

Kasutamine:

puit valge, hästi töödeldav, kasutatakse paberitööstuses, nikerdamiseks, tuletikutööstuses. Haljastuses kasutatakse mitmeid vorme.

Kasvatamine Eestis:

levinud metsapuu.

Pildid
1. 2. 3.
4.


1 - võrsed; 2 - terava tipuga piklikmunajad pungad; 3 - lainelise servaga, peaaegu ümmargused lehed; 4 - urvad