Toiduainete keemia

You are here: Home > MIKROORGANISMID > Hallitusseened

Hallitusseened

Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine.

Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Seene keha kujutab endast pikka, sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüfi. Hüüfi ebakorrapärane kogumik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli.

Pilt. Hallitusseened (http://envirohazardsolutions.com/images/stories/mold_petri.jpg)

Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud
hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis.

Hallitusseened toituvad orgaanilisest ainest. Enamik neist elab surnud orgaanilisel ainel, kuid leidub ka elusatel kudedel elavaid liike. Nad vajavad happelist elukeskkonda.

  • Nutthallitus kasvab lopsaka, Petri tassi kaaneni ulatuva hallikas-valge seeneniidistikuna. Mütseel koosneb üherakulisest, rikkalikult hargnevast hüüfist. Viimasest kerkivad üles mastitaolised eosekandjad, mille otsas on eoste kotike - sporangium. Sporangiumi lõhkemisel vabaneb hulgaliselt eoseid, mis idanedes annavad mütseeli. Laialt levinud niisketel söötadel, juurviljal, sõnnikul, leival, niisketel esemetel ja pindadel.
  • Pintselhallitus - mütseel koosneb mitmerakulisest hüüfist, mis noorelt on valge ja peale eoste tekkimist muutub rohelise muru taoliseks või ka sinakaks. Mütseelist kerkib pintsli- või luuataoliselt mitmekordselt hargnenud eostekandja. Igal harul on 1-4 eostuge, mille otstest vabanevad eosed - koniidid. Pinnases ja koresöötadel eriti levinud. Leidub ka piimasaadustes, köögi- ja puuviljadel, samuti niisketel esemetel. Mitmed liigid produtseerivad penitsilliini. Kasutatakse ensüümpreparaatide, antibiootikumide tootmiseks ja juustu valmistamisel.
  • Kolbhallitus - hulkraksest hüüfist moodustunud mütseel. Noorelt on see valge. Pärast eoste tekkimist muutub seene värvus liigist olenevalt roheliseks, kollaseks või mustaks. Hallituse mütseelist kasvab üles eostekandja, mis lõpeb niitja eostoega. Sellest hargnevad eosniidid kiirja pärjana. Eosniidi tipust eraldub pidevalt eoseid - koniide. Kolbhallituse liigid asustavad massiliselt koresööta, eriti sageli esineb heintel. Mõned liigid kahjustavad ka elavaid organisme. Üksikud produtseerivad antibiootikume - fumigatsiini, aspergilliini.
  • Valge hallitus - eosed paiknevad nutikujulistes eoslates. Esinevad sageli piimal.
nach oben