KESKKONNA MIKROBIOLOOGIA
Keskkonna mikrobioloogia on teadus, mis uurib neid mikroorganisme, kes elavad looduslikes või kunstlikes keskkondades.
Ühe uurimisvaldkonnana käsitletakse keskkonna mikrobioloogias veel keskkonda saastavaid mikroorganisme. Kunstlikeks keskkondadeks võivad olla nii laboratoorsed süsteemid kui ka inimese poolt loodud struktuurid looduses.
Mikroobid esinevad praktiliselt kõikides keskkondades. Neid on leitud ka sealt, kus eukarüootseid organisme pole. Näiteks kuumaveeallikad, soolade või raskemetallidega küllastunud, aluselised või happelised keskkonnad, külmad ja kuivad keskkonnad.
Mikroorganisme ümbritseva keskkonna võib jagada mikro- ja makrokeskkonnaks. Mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Kuna mikroorganismid on väga väikesed, siis isegi mõne millimeetri laiune ümbrus on talle sama avar keskkond kui inimesele paari kilomeetri laiune ala.
Looduses on mikroorganismide mitmekesisus reeglina väga suur. Lähestikku elavad väga erinevate omaduste ja vajadustega mikroobid. Näiteks mullaosakese pinnal elavad aeroobsed bakterid. Mullaosakese sees, kus hapnikku ei ole, saavad elada anaeroobsed bakterid.
Lähestikku elavad mikroorganismid konkureerivad toitainete ja hapniku pärast ning see on üks põhjustest, miks looduses bakterid ei paljune kunagi nii kiirelt kui laboris.
Mikroobid osalevad Maal toimuvates aineringetes. Kõige olulisem on nende osa lämmastiku-, väävli-, süsiniku- jt. aineringetes.
Mikroobid võivad õhulämmastikku fikseerida, fotosünteesida, orgaanilisi aineid lagundada ja sünteesida jne.
Bakteritele meeldib väga kasvada kinnitununa tahkele pinnale:
-
Mikroobimatid on mitmekihilised mikroorganismidest moodustised. Tekivad peamiselt veekeskkonnas erinevate materjalide piirpinnale. Sisaldavad palju erinevat liiki mikroobe.
-
Mikroobimattidest õhemad moodustised on biokiled ehk biofilmid.
